Loometoetus on mõeldud vabakutselisest loovisikust liikmele, kel puudub taotlemise hetkel püsiv tulumaksuga maksustatud sissetulek loometegevusest ning kel puudub toetuse saamise ajal kehtiv tööleping.
Enne loometoetuse taotlemist kontrolli üle, kas sinu viimase kolme aasta loometegevuse andmed Ettevõtjaportaalis on uuendatud ning ETTLi liikmemaks tasutud.

2023. aastal saavad loometoetust taotleda:

Vabakutseline loovisik, kes ei saa loometegevusest sissetulekut, peab vastama järgmistele tunnustele:
1. ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel ega ole avalikus teenistuses (taotlejal võib olla võlaõiguslik leping (nagu nt töövõtu-, käsundus-, litsentsi-, autorileping));
2. on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
3. ei õpi õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes (NB! akadeemilisel puhkusel olija ei või toetust taotleda, kuna ta on endiselt kooli nimekirjas);
4. ei teeni kaitseväes või asendusteenistuses;
5. ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni (isegi kui selle summa jääb alla LLS § 16 lg 2 p 3 kirjeldatud määra ehk 362,5 euro);
6. ei saa vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel;
7. 2023. aastal võib loometoetuse maksmisele eelnenud kuul olla saanud kuni 362,5 eurot (bruto) võlaõigusliku lepingu alusel tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni;
Tulu vaadatakse kuupõhiselt ja ei tohi nö summeerida nt litsentsitasusid, nagu ka muid tasusid.
NB! Alates 2023. aastast tohib loometoetuse taotlemisele eelneval kuul olla teeninud kuni pool miinimumpalka, erinevalt 2022. aastast.
Näide 1:
Loovisik esitab taotluse 1. septembril – ta ei tohi olla saanud tulu üle lubatud määra augustis (eelnenud kuul).
Näide 2:
Loovisik esitab taotluse 30. septembril – ta ei tohi olla saanud tulu üle lubatud määra augustis (eelnenud kuul).
8. 2023. aastal võib loometoetusele lisaks teenida ühes kuus tulu võlaõigusliku lepingu alusel või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni  362,5 eurot (bruto).
Tulu vaadatakse kuupõhiselt ja ei tohi nö summeerida nt litsentsitasusid, nagu ka muid töötasusid.
9. 2023. aastal võivad loometoetust tulla taotlema need, kes 2022. aastal said vahendite lõppemise tõttu (kuigi vastasid loometoetuse saamise tingimustele) kas oma loometoetuste taotlemise või loometoetuse pikendamise avaldusele eitava vastuse. Loovisik peab esitama uuesti samasisulise taotluse – kui eitav vastus oli loometoetuse esmasele taotlusele, siis tuleb esitada uuesti see, kui pikendamisele, siis tuleb esitada uuesti pikendamise taotlus 2023. aasta alguses.
Loometegevusest saadava sissetuleku hulka ei arvata tulumaksuseaduses nimetatud tulumaksuvaba tulu nagu nt seaduses sätestatud toetused, riiklikud preemiad, elatis ja perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi või lotovõidud, loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstav kulude hüvitis ning välislähetuse päevaraha – vaata täpsemat loetelu tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 19 lg 3.
NB! Loometoetusega üheaegselt võib loovisik saada Kultuurkapitali stipendiume, preemiaid ja toetusi ning loomeliidu toetusest makstavaid stipendiume.

Toetuse pikendamine:
Loometoetust saab ühe korra kuueks kuuks pikendada. Selleks peab toetuse saaja esitama pikendamise taotluse vähemalt 30 päeva enne esimese toetuse saamise perioodi lõppu. Pikendamise taotluse esitamise ajal peab vabakutseline loovisik endiselt vastama LLS § 3 ja 16 sätestatud tingimustele . Loomeliidul on kohustus teha kindlaks, et loovisik vastab endiselt nimetatud tingimustele, seega on loomeliidul õigus teha MTAle päring loovisiku maksulaekumiste kohta (vt punkt 2.1.).
Kui isik esitab pikendamise taotluse peale esimese toetuse saamise perioodi lõppu, peab loomeliit jätma taotluse läbi vaatamata. Kui esimene toetuse saamise periood ei ole veel lõppenud, võib loomeliit mõjuval põhjusel hilinenud pikendamise taotluse ka hiljem läbi vaadata.
Toetuse pikendamise otsus tuleb vormistada kirjalikult. Toetust peab arvestama alates eelmise toetuse perioodi lõppemisele järgnevast päevast, st ei tohi tekkida vahet. Otsusele kehtivad samad nõuded kui punktis 2.2.
2023. aastal on võimalik oma loometoetuse pikendamise avaldus esitada neil, kes esitasid avalduse 2022. aastal ja vastasid loometoetuse saamise tingimustele, kui said eitava vastuse vahendite lõppemise tõttu.

Mitmesse loomeliitu kuuluvad loovisikud:
Liikmetel, kes kuuluvad mitmesse liitu ja pole teinud avaldust, et kogu nende toetusraha arvestataks ühele liidule, on õigus saada toetust mitme liidu pealt kokku . LLSi järgi peab isik taotluses märkima teised liidud, kuhu ta kuulub. Loomeliidul on soovitatav kontrollida seda infot ka loomeliitude andmekogust.
Loovisik peab tegema taotluse kõikidesse liitudesse korraga ning toetuse määramise üle otsustamisel peavad liidud koostööd tegema, st otsustama ühiselt, kas isik vastab toetuse saamise tingimustele.
Positiivse otsuse korral maksavad kõik liidud loometoetust võrdsetes osades. Kogusumma peab seejuures vastama ühele isikule mõeldud loometoetuse summale.
NB! Mitmesse loomeliitu kuuluvate loovisikute puhul maksavad loomeliidud sotsiaalmaksu võrdsetes osades (mitte enam topelt nagu varasemalt).
Näide:
Loovisik kuulub kahte loomeliitu. Mõlemad loomeliidud maksavad poole loometoetusest, mis 2023. aastal on 725 : 2 = 362,5 eurot ja poole sotsiaalmaksust 215,82 : 2 = 107,91 eurot.
Juhul kui üks loovisik kuulub mitmesse loomeliitu, on tal võimalus teha avaldus, millisele loomeliidule tema kohta toetus arvestatakse ehk kuhu liigub tema nn pearaha. Selleks on kaks võimalust: isikul on võimalik märkida pearaha määramist ise andmekogus või esitada loomeliidule paberil allkirjastatud või digiallkirjastatud avalduse (e-kirjast ei piisa). Viimasel juhul muudab pearaha määramise tunnust andmekogus loomeliit, kes peab seejuures üles laadima ka paberavalduse skaneeringu või digiavalduse faili: menüüs Liikmed → Liikmete nimekiri, klõpsake loovisiku nimel, seejärel nupul ’Muuda toetuse tunnust’ ja ’Muuda’.
NB! Kord tehtud avaldus ei aegu. Samas on isikul õigus kirjutada avaldus piiratud ajaks, märkides kuupäeva, mis ajani avaldus kehtib. 

Küsimused-vastused:
Kas loomeliit peab arvestama loometoetust makstes tulumaksuvaba miinimumi?
Loomeliidu poolt loovisikule makstav toetus on seaduse alusel makstav toetus ja seetõttu tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3 alusel tulumaksuvaba.

Kas OÜ omanik saab taotleda loometoetust?
Äriühingus osanikuks olemine ei ole takistus loometoetuse taotlemiseks kui isik vastab LLS § 16 nõuetele.

Kas loometoetuse saaja võib saada samal ajal Töötukassa töötutoetust? Või kuu enne loometoetust (LLS §16 lg 3)?
Töötutoetusele pole õigust, kui sissetulekud on olnud suuremad kui töötutoetuse 31-kordne päevamäär (2023. aastal 327 eurot ). Loometoetus on 725 eurot, seega ei saa loometoetuse saaja samal ajal Töötukassa töötutoetust saada.
Küll aga tohib loometoetusega samal ajal saada töötuskindlustushüvitist, kuid see ei tohi 2023. aastal ületada 362,5 eurot ehk pool miinimumpalka.

Kas loometoetust saab taotleda isik, kes elab välismaal?
Välismaal elamine ei ole takistus loometoetuse taotlemisel ja saamisel. Kuna tema sissetulekute osas ei saa sel juhul lõpuni kindel olla, soovitame täiendada toetuse taotlust juhendi lõpus näidatud kujul, kus taotleja kinnitab oma vastavust kõigile toetuse saamise tingimustele.

Kui vabakutseline loovisik taotleb loometoetust jaanuaris 2023, kas tema sissetulekud detsembris 2022 võivad olla kuni pool 2023.a. palga alammäärast?
Kui isik taotleb loometoetust jaanuaris 2023, võivad olla tema sissetulekud 2022. a detsembris kuni pool 2023. a töötasu alammäärast (ehk 725 eurost).

Kas vabakutselisel loovisikul, kelle poolt esitatud loometoetuse pikendamise taotlus jäeti eelmisel perioodil vahendite lõppemise tõttu rahuldamata, on uuel perioodil õigus loometoetuse pikendamisele või uuele perioodile? Ja kui tal on õigus uuele pikendatud perioodile, millest alates tuleks arvestada pikendatud perioodi algust – kas eelmise perioodi lõppemisest järgmisest kuupäevast või korduva loometoetuse pikendamise taotluse esitamisest?

LLS § 20 lõikes 5 kirjeldatud uue taotluse mõte on olnud, et isik võib esitada uuel perioodil uue samasisulise taotluse. Kui isik taotleb esmast loometoetuse määramist ning toetuse maksmisest keeldutakse LLS § 20 lg 4 alusel, siis võib ta järgmisel aastal esitada uue esmase loometoetuse määramise taotluse. Seda saab ka pikendada. Kui isik taotleb loometoetuse maksmise pikendamist ning sellest keeldutakse LLS § 20 lõike 4 alusel, siis saab isik uuel aastal taotleda üksnes pikendamist. Seega – siis algab 6-kuuline pikendusperiood, mida omakorda pikendada ei saa. Pikendatud perioodi arvestus algab pikendamise taotluse esitamisest, kuna kasutatakse uue aasta vahendeid ja toetuse eesmärk on tagada ka ravikindlustus, mis eeldab kuupõhiseid makseid.

Vabakutseline loovisik, kes kuulub samal ajal 3 loomeliitu, esitab 2022.a. loometoetuse taotluse kõigile 3 loomeliidule. Üks loomeliit jätab loovisiku loometoetuse taotluse rahuldamata põhjusel, et loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid on lõppenud (LLS § 20 lg 4 alusel). LLS § 18 lõike 2 kohaselt kohustuvad teised 2 loomeliitu maksma loovisikule loometoetust võrdsetes osades. 2023.a. alguses esitab vabakutseline loovisik uue korduva loometoetuse taotluse loomeliidule, kes keeldus tema taotluse rahuldamisest. Kas tal on selleks õigus ning kui on, kas loovisikul tekib õigus 1/3-le loometoetuse summast ja kuidas arvestada tema loometoetuse perioodi, kus 2 loomeliitu on määranud talle loometoetuse 2022. aastal ja 1 loomeliit määrab toetuse 2023. aastal?
Kui loomeliidul, kes peaks maksma toetust mitmesse loomeliitu kuuluvale isikule, on vahendid lõppenud ning Kultuuriministeeriumile ei ole täiendavat summat loovisikute toetamiseks eraldatud või on selles reservis raha otsa lõppenud, maksavad teised loomeliidud, kellel on vahendid olemas, selle liikme eest toetust kokku ühe loometoetuse kogusumma ulatuses. Sellega on tagatud isikule seaduses ette nähtud toetussumma koos vastavas mahus sotsiaalmaksu tasumisega.

Loovisik on seega loometoetuse seadusega ettenähtud määras kätte saanud ja tal puudub õigus loometoetust järgneval perioodil ka toetuse maksmisest keeldunud liidult täiendavalt taotleda. Edaspidi tuleks keeldumisel märkida, et konkreetsel loomeliidul vahendid puuduvad, aga loometoetuse maksmise tagavad ülejäänud loomeliidud täies ulatuses ja loovisikul tegelikult puuduvad alused uue taotluse esitamiseks LLS § 20 lõike 5 alusel.

Missuguseid lepinguid on silmas peetud LLS § 3 lõikes 1 nimetatud töölepinguga sarnase iseloomuga võlaõiguslike lepingutena? Kas loometoetuse taotlemisel ja saamisel on juhatuse liikme leping lubatud?

Kokkuvõttev juhis LLS § 16 lg 2 p 3 ja LLS § 3 lõike 1 alusel:
a. Loometoetuse saamise välistab töölepingu alusel töötamine, seda olenemata saadava tasu suurusest.
b. Kõikide teiste tuluallikate puhul tuleb lähtuda LLS § 16 lg 2, eriliselt p 3 sätestatud reeglitest, sealhulgas võib loovisik saada juhatuse liikme kohustuste täitmisest ja võlaõiguslike lepingute täitmisest tulu, kuid mitte rohkem kui pool töötasu alammäärast.

Lisaks:
Õigus saada loometoetust on ainult nendel loomeliidu liikmetel, kelle andmed on esitatud registripidajale, see tähendab, et andmed Ettevõtjaportaalis on uuendatud.
Loomeliidul on kohustus taotlejale vastata 45 päeva jooksul peale avalduse esitamist. Loometoetus hakkab eraldamise korral kehtima tagasiulatuvalt taotluse tegemise päevast.
Taotleja kinnitab avaldust esitades, et vastab taotlemise tingimustele. Loomeliidu juhatuse liikmel on kohustus esitada maksuametisse ametlik päring kontrollimaks taotleja maksulaekumisi ning vajadusel pärida taotlejalt lisaandmeid kuna kõiki maksutulusid ei pruugita deklareerida. Loomeliidu juhatusel on kohustus taotlejale selgitada, et lisaandmete mitteesitamisel on loomeliidul õigus taotlust mitte menetleda.
Taotlejal on kohustus loomeliitu koheselt informeerida kui taotluse esitamisel kinnitatud vastamine taotlemise tingimustele on muutunud.
Valeandmete esitamisel peab toetuse saaja toetuse tagastama ning kaotab õiguse loometoetuse taotlemisele järgneva kolme aasta jooksul.
Loometoetuste ja loomestipendiumite määramise üle peab arvestust ja nende tingimuste täitmise eest vastutab loomeliidu juhatus.
Positiivsed vastused võib taotlejale kätte toimetada e-kirja teel, negatiivsed kirjalikult kättetoimetamise fikseerimisega, sest sellest hetkest hakkab jooksma vaide esitamise aeg.

Loometoetuse suurus on 2023. aastal 725 eurot kuus, millele lisaks tasub loomeliit sotsiaalmaksu ning tekib loometoetuse saajale ravikindlustus, mis kehtib kuni üks kuu peale loometoetuse saamise lõppu.

Loometoetuse maksmise kestus on 6 kuud järjest. Loometoetuse pikendamise avaldus eeldusel, et taotlemise tingimused ei ole vahepeal muutunud, tuleb esitada loomeliidule MITTE HILJEM KUI 30 PÄEVA ENNE TOETUSE MAKSMISE LÕPPU. Hiljem esitatud taotluste puhul on loomeliidul kohustus need läbi vaatamata jätta.

Vaata lisaks:

KulMin kodulehelt: KKK seoses loometoetustega

Veel infot KulMin kodulehelt: Vabakutseliste loovisikute loometoetus ja loomeliidud

Loometoetuse taotlemiseks:

1. lae alla ja täida taotlusvorm ´Loometoetuse ankeet´(Microsoft Word fail);
2. allkirjasta või digiallkirjasta ja saada e-kirja teel tantsuliit@gmail.com või kirjateel Hobujaama 12 / Narva mnt 9E, 10151 Tallinn.