Balti Tantsuplatvormil esindasid Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liitu:
Anne Tamm-Kivimets – juhatuse esinaine, tegevjuht
Maria Uppin-Sarv – juhatuse liige, kaasaegse tantsu õpetaja ja etenduskunstnik
Raho Aadla – volikogu esimees, etenduskunstnik ja koreograaf
Ruta Ronja Pakalne – volikogu liige, etenduskunstnik ja koreograaf, tantsuõpetaja
Täname Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali toetuse eest!
Raho Aadla:
Olemine oli vägev! Nägi väga palju head tantsukunsti ja kuulis loojate mõtteid 15-minutilistes ennast ja enda loomingut tutvustavates etteastetes. Inimesed sh balti tantsukunstnikud on sõbralikud ja heatahtlikud, kuid aeg-ajalt veidi häbelikud esimese kohtumise loomise osas. Võimalik, et vaid minu enda eripära, aga kuna valikuvõimalusi suhtlemiseks ja teemaderohkus, mille üle arutleda, on sellisel mitmesajakehalisel kogunemisel nii ohtralt, siis nii mõnegi jaoks võib see algul päris ehmatav olla. Enda Eesti kaaslased, kellega pole juba ammuilma lühematki aega rääkida-liikuda saanud, korraldajad, välismaa tuttavad ja siis veel huvipakkuvad võõrad. Õnneks jõudis kõike piisavalt ja see rõõmustab väga.
Isiklikult liikusin väga palju, aga üldiselt oli tegemist rohkem konverentsi kui platvormiga. Hästi palju istumist oli — etendused, pitchi´d, vestlused. Muidugi on ju alati võimalus mitte istuda ja seda ma ka kasutasin – liikusin-võimlesin-venitasin enamus ajast kuskil tagaseina juures. Kuigi tegelikult oleks võinud vestlusruumides olla alad, kus oleks saanud maas aeleda, sest pikalt toolil istumine on kehale üks koormavamaid ja lõpuks ka väsitaimavaid enesekasutusviise. Samuti oli puudu ruumist, kus ühiselt liikuda – tegemist ju ometigi tantsuplatvormiga! Minul isiklikult on ruumis tantsivate-liikuvate inimestega lihtsam tuttavaks, et siis hiljem nendega pikemalt vestlema jääda kui huvi on või viisakus võimaldab. Need mõtted sai korraldajatele edastatud ka ja kahe aasta pärast Leedus saab vast ka juba liikumiskohtinguid teha. Küll siis võimendub ühine hingamine veelgi.
Lavastustes kasutatud väljendusvahendite valiku osas on võimalik eestlaste loomingut lätlaste ja leedukate omast eristada sõna kasutamise osas. Sellel korral räägiti või kasutati salvestatud teksti igas Eesti lavastuses — räägiti sisukalt ja mõjusalt, seisukohad ja segadusedki said selgeks. Lätlased ja leedukad tegelesid rohkem liikumise/koreograafia endaga – oldi eestlastest mõnevõrra rohkem tantsulised ja atleetlikumad. Seisundiliselt tekitas iga teos täieliku jõuliselt kehtestuva omailma ja kuna iga päev oli kolm etendust, siis selline tihendatus mõjus turgutavalt ja innustavalt.
Kompliment Erik Eriksonile tema kaunite juuste osas jäigi tegemata – eks siis on miskit järgmiselt korralt oodata!
Riia on ilus ja mõnus.
Maria Uppin-Sarv:
Balti Tantsu Platvorm Riias andis põneva ülevaate Baltimaade tantsu- ja etenduskunsti maastikul toimuvast ja palju mõtlemisainet. Need kaks päeva, mil mina platvormil osaleda sain, mahutasid endasse kuus eriilmelist lavastust, 10 erinevat pitch seission’it ja lugematul arvul huvitavaid vestlusi. Nähtud lavastused panid taaskord mõtlema ja küsima tantsu kui etenduskunsti vormi piiride kohta. Kui palju me hoiame ja jätame ruumi liikumise ja koreograafia kesksele kunstile, mil määral loome tantsukunsti nime all kodu etenduskunsti vormidele, milles traditsioonilises tähenduses tantsu ei leiagi? Mis on tantsukunstis need väärtused, mille hoidmist võiks ja peaks julgustama ja mis on see, millest võiks vastupidi julgemalt lahti lasta?
Balti Tantsu Platvorm oli külastaja jaoks meeldivalt organiseeritud, suurem osa sündmusi toimus kõik ühes hoonetekompleksis, mis võimaldas ühest punktist teise liikumise asemel keskenduda suhtlusele ja nähtu/kuuldu üle järele mõtlemisele. Läti kui võõrustajariik jättis endast väga hea ja professionaalse mulje, pannes Riiast lahkudes juba ootama järgmist Balti Tantsu Platvormi Vilniuses.
Anne Tamm-Kivimets:
Osalesin Balti Tantsu Platvormil, mis toimus 9. – 11. veebruaril 2024 Riias. Kolme päeva jooksul sai näha valikut Eesti, Läti ja Leedu tantsulavastustest, mõnedes neist küll jäi tantsu osa päris väikeseks kui mitte öelda olematuks. Mis omakorda paneb mõtlema, et kust algab ja kus lõpeb tantsukunst, kas seal on üldse mingeid piire? Samas olid kõik nähtud lavastused väga eriilmelised, ehk et valik oli tehtud nö igale maitsele. Lisaks etendustele tutvustasid end Balti riikidest valitud tantsukunstnikud ja kollektiivid lühiesitlustena. See andis vaata et paremagi ülevaate Baltimaade tantsumaastikul toimuvast. Festivalil oli mõnus ja soe õhkkond, korralduse kohta võib öelda vaid kiidusõnu. Kõik tegevused toimusid ühes hoones, mis asus festivali külaliste majutuskohast 15 minuti jalutuskäigu kaugusel. Kohapeal oli korraldatud ka toitlustamine ja ruumid olid mõnusad ja pakkusid häid võimalusi end hästi tunda, soodustades mõnusat omavahelist suhtlust. Olen rahul, et käisin 🙂
Ruta Pakalne:
Ma arvan et see oli väga oluline et tantsuliidu esindajad saaksid osaleda Balti Tantsu Platformil. Teised Balti riigid on oma tantsu liitude kaudu väga aktiivsed – seetõttu nägin, kuidas on hea üksteiselt õppida, arutleda tantsuvaldkonna teemade ja võimaliku tuleviku üle. Samuti arvan, et kui oleme tantsuliidus, siis oli meie jaoks väga oluline näha, mis toimub väljaspool Eestit. Rahvusvaheliselt kohtudes saame oma vaatenurka avardada. Samuti pani tantsuliit end kaardile, kui tegemist on rahvusvahelise üritustega. Isiklikult professionaalsel tasandil nautisin väga, et meil oli võimalus näha ja kogeda, mis toimub kolme Balti riigi tantsuväljadel – kuidas need on nii erinevad, aga samas ka sarnased. Etendused, esitlused, koosolekud, arutelud ja mitteametlikud koosviibimised andsid kindlasti võimaluse tugevdada sidemeid partneritega teistest riikidest. See oli väga hästi korraldatud, hubane ja tervitatav üritus, mis minu arvates täiendas minu erialast pädevust.
