Tantsupäeva 2020 läkitus

2020. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

Gregory Vuyani Maqoma

Tantsija, näitleja, koreograaf ja tantsuõppejõud

Tõlkinud Triin Sinissaar

Ühe hiljutise intervjuu ajal pidin mõtlema süvitsi tantsust ja sellest, mida see minu jaoks tähendab. Vastust sõnastades tuli mul heita pilk oma senisele teekonnale ja ma mõistsin, et kõige olulisem on eesmärk, et iga uus päev veeretab su ette väljakutse, millele sa pead vastu astuma, ning et tantsu abil püüan ma maailmast aru saada.

Me oleme kulgemas kujuteldamatute tragöödiate kaudu ajastusse, mida on minu meelest kõige õigem kirjeldada kui posthumaanset. Rohkem kui iial varem vajame eesmärgistatud tantsu, mis tuletaks meile meelde, et inimlikkus on ikka veel olemas. Eesmärgistatus ja empaatia peavad saama ülekaalu virtuaalsel maastikul, mida on paljude aastate jooksul vaieldamatult vallanud hukk ja häving, andes tõuke üleüldisest leinast võrsuvaks katarsiseks, saades võitu kurbusest ja aidates toime tulla ränga tegelikkusega, mis muserdab jätkuvalt neid elavaid, kes peavad seisma silmitsi surma, tõrjutuse ja vaesusega. Meie tants peab rohkem kui kunagi varem andma maailma riigijuhtidele ja neile, kellele on usaldatud ülesanne inimeste elutingimusi turvalisena hoida ja parandada, tugeva signaali, et me oleme raevukate mõtlejate armee ja meie eesmärk on püüda muuta maailma üks samm korraga. Tants on vabadus ja selle vabaduse kaudu, mille meie leidnud oleme, peame me vabastama ka teisi lõksudest, millesse nad maailma eri paigus võivad langeda. Tants ei ole iseenesest poliitiline nähtus, aga ta muutub poliitiliseks, sest tema olemuses on inimesi omavahel siduda ja see teeb temast sobiva vahendi, et püüda taastada inimväärikust.

Kui me tantsime oma kehaga, pöörleme ruumis ja põimume ühte, saab meist liikumise jõud, mis liidab südameid, puudutab hingi ja pakub tervenemist, mida maailmas nii meeleheitlikult vajatakse. Ja eesmärgist saab üksainus hüdrapäine, võitmatu ja lahutamatu tants. Nüüd polegi vaja muud, kui et tantsime veel!!!

Gregory Vuyani Maqoma (Lõuna Aafrika Vabariik) hakkas tantsu vastu huvi tundma 1980. aastate lõpupoole, nähes selles võimalust põgeneda oma sünnipaigas valitsevate poliitiliste pingete eest. Ametlikke tantsuõpinguid alustas ta 1990. aastal tantsukompaniis Moving Into Dance, kus temast sai 2002. aastal lepinguline lavastaja. Maqoma on teinud karjääri kui rahvusvaheliselt tunnustatud tantsija, koreograaf, õppejõud ja lavastaja. 1999. aastal, kui ta õppis stipendiaadina Belgia

tantsukoolis Performing Arts Research and Training School (P.A.R.T.S) Anne Teresa De Keersmaekeri juhendamisel, asutas ta Vuyani Tantsuteatri (Vuyani Dance Theatre, VDT).

Maqoma on pälvinud austust koostöö eest oma põlvkonna loovisikutega, nagu Akram Khan, Vincent Mantsoe, Faustin Linyekula, Dada Masilo, Shanell Winlock, Sidi Larbi Cherkaoui, Nhlanhla Mahlangu ja teatrilavastaja James Ngcobo.

Tema repertuaari mitmed tööd on toonud talle preemiaid ja rahvusvahelist tunnustust. Sinna hulka kuuluvad FNB Vita auhind aasta parimale koreograafile aastatel 1999, 2001 ja 2002, vastavalt lavastuste eest „Rhythm 1.2.3“, „Rhythm Blues“ ja „Southern Comfort“. 2002. aastal pälvis ta Standard Banki noore artisti preemia tantsu kategoorias. Maqoma konkureeris finalistina Daimler Chrysleri koreograafiapreemiale 2002. aastal ja Rolexi mentorlusprogrammi 2003. aastal. 2012. aastal sai ta Tunkie preemia tantsuvaldkonna eestvedamise eest. 2014. aastal pälvis tema lavastus „Exit/Exist“ New Yorgi olulisima tantsuauhinna „Bessie“ originaalse muusikalise kujunduse eest. Aastatel 2016–2017 tegutses ta valikukomisjoni liikmena programmi Rolex Arts Initiative juures, samuti kureeris ta tantsu põhiprogrammi Riiklikul Kultuurifestivalil. Tema kõige uuemad lavastused „Via Kanana“ ja „Cion: Requiem of Ravel´s Bolero“ on praegu ringreisil Aafrikas ja Euroopas.

2017. aastal austas Prantsuse valitsus Maqomat tiitliga Chevalier de l’Ordre des Arts et des Lettres (Kunstide ja kirjanduse ordeni rüütel). Aastal 2018 pärjas Lõuna-Aafrika Vabariigi Kunsti- ja Kultuuriamet teda Usiba preemiaga pühendumise eest tantsuhariduse andmisse. 2018. aastal kuulus Maqoma väljavalitud külalisartistide hulka Virginia Commonwealth University tantsuosakonnas ja tegutses külalisõppejõuna Senegalis, Toubab Dialaw’s asuvas õppeasutuses Ecole De Sables. Maqoma kuulub ka 2020. aastal Marrakechis toimuva Dance Biennale Afrique Festivali valikukomisjoni.

2018. aastal tegi Maqoma koreograafina koostööd William Kentridge’iga ja astus lavale Kentridge’i ooperis „The Head and the Load“, mis esietendus juulis Londoni galeriis Tate Modern ja läks seejärel ringreisile, etendudes Saksamaal, Austrias, Hollandis ja New Yorgis.

Aastal 2019 tegi Maqoma koostööd Idris Elba ja Kwame Kwei-Armah’ga lavastuses „Tree“, mille tõid välja Manchester International Festival ja teater Young Vic.

Vaata ka rahvusvahelise tantsupäeva ametlikku kodulehte.