Heide Luisk, vabakutseline ajanibanik
Eesti poliitkultuuris on olnud mitmesuguseid aegu ja värvikaid rahvasaadikuid, igaühel oma kindel siht ja nägemus, kuidas Eesti elu paremaks muuta. Palju arvamusi piiratud arvu otsuste ümber loob viljaka pinnase maailmavaatelistest erinevustest tekkivateks lahkhelideks. Politoloogias nimetatakse antud nähtust demokraatia paradoksiks (kr: to parádoxo tis dimokratías), mida juba kaks ja pool tuhat aastat tagasi käsitles teoses “Politeia” vanakreeka filosoof Platon. Demokraatia paradoksi vastuoksus seisneb selles, et poliitikute vaatelistest põrkumistest – mis tihti arenevad teravaks sõnasõjaks ja vankumatust põhimõttekindlusest sündivaks ületamatuks tüliks – hoolimata jäävad kord ja võimusuhted alati püsima, riik areneb edasi. Paljud suured mõtlejad (sh diskursusanalüüsi Essexi koolkonna looja Ernesto Laclau) on kirjeldanud utoopiat – demokraatia õitsengut –, kus riigi arengu alus on hoopis koostöö, mitte vastasseis. On mõistetav, et esmapilgul võib antud vaatenurk mõjuda elukaugena, kuna poliitikutevaheline üksteise mittemõistmine, usaldamatus ja ebaviisakas suhtluslaad nähtub riigivalitsemise olemusliku tunnusena.
Õnneks on Eesti astunud esimesed märgilised sammud demokraatia õitsengu suunas, kehtestades Rootsi, Norra, Šveitsi ja Austria eeskujul rahvasaadikutele kohustuslikud kontaktimprovisatsioonitunnid, mis annavad riigikogu liikmetele võimaluse pädeva tantsuõpetaja juhendamisel õppida oma töökaaslasi usaldama ja austama. Riigikogu esimees härra Hussar selgitab: “Esimene kontaktimprovisatsioonitund toimus selle aasta 3. märtsil ja usun, et selle kuupäeva võib julgelt ajalooõpikutesse kirja panna kui Eesti poliitkultuuri uue ajajärgu algus. Tehnilise poole pealt tuli muuta “Riigikogu kodu- ja töökorra seadust”. Antud seadusmuudatuse osas valitses põhimõtteline üksmeel, mis on kaheldamatu tõestus, et meie poliitikud ise on sellest lõputust kemplemisest samuti väsinud. Erakordseks teeb olukorra see, et erinevalt teistest riikidest, kus kohustuslikud kontaktitunnid on kehtestatud, sidusime meie tundides mitte osalemise reaalse rahatrahviga. Teistes riikides piirdutakse igakuiste kokkuvõtetega riigimeedias, kus tundides mitte osalevad rahvasaadikud loetletakse üles rubriigis “Riikliku koostöö kahjustajad”.”
Hussar jätkab: “Meie oleme Eestis kavalamad ja lõime oma süsteemi. Tantsutunnid toimuvad igal tööpäeval kell 15.15–16.45 Toompea lossi keldris. Iga saadik peab ühes kuus osalema vähemalt kolmes tantsutunnis. Riigikogu liikme palk on 5979 eurot ja 95 senti. Kui saadik osaleb ainult kahes tunnis, siis vähendatakse tema töötasu ühe tuhande euro võrra. Kui ta jõuab vaid ühte tundi, väheneb palk kaks tuhat eurot. Rahvasaadikutel, kes aga ei osale üheski tunnis, alandatakse töötasu riikliku miinimumini, 886 eurole. Trahvisummad kantakse otse riigieelarvesse ja seeläbi aitavad isegi vähem koostööaltid saadikud Eesti elu edendamisele kaasa. Oleme riigikoguna keerulistel aegadel rahva suunas solidaarsed, kuigi esimese kuu põhjal tuli eelarvelisa kõigest 3000 eurot. See on jällegi tõestus, et tunnid on tõesti menukad ja rahvasaadikud on seaduskuulekad, huvitatud enesearengust ja uue avastamisest ning nad on inimestena päriselt võimelised üksteist usaldama.”
Kontaktimprovisatsioonitunde juhendab tantsuõpetaja Õnne Tõste (tantsuspetsialist, tase 8), kes võtab esimese tantsukuu kokku järgnevalt: “See on täiesti normaalne, et alguses on inimene kahtlustav, mõnikord lausa hirmul. Hoitakse ikka seina äärde, aga nähes, kui lõbus on ühe või mitme paarilisega koos liikuda, võimatuid kehalisi olukordasid lahendada ja avastada, siis julgetakse oma mugavusest välja astuda – see on alati äärmiselt ilus hetk! Tõeliselt südantsoojendav on näha, kuidas rahvuskonservatiiv toetab liberaali ja vastupidi ning kuidas vasakpoolne ja parempoolne jagavad ühist raskust ning mõistavad, et tasakaal on võimalik. Eriti meeldivad rahvasaadikutele erinevad juhi ja juhitava vahelised mängulised suhted ja ülesanded. Põnev on see, et tagasisideringides on selgunud, et paljude saadikute jaoks on võimu käest andmine ja enda juhtida laskmine tervendav ja tröösti pakkuv kogemus. Riigikogulase töö on vastutusrikas ja võimalus viivuks kogu kontroll teisele anda vabastab kehasse kinni jäänud pingeid: tundides on palju naeru ja ka nutmine on täiesti loomulik, tegelikult isegi soovitatav. Nutjale teeme alati ühiselt suure grupikalli: anname mõista, et seni kuni ta riigikogus töötab, ei ole tal kunagi põhjust tunda ennast üksi jäetuna. Inimeste vahel tekivad sügavad hingelised sidemed, kui mõistetakse, et teise erakonna esindaja ei olegi tegelikult nii erinev, kui esmapilgul pikemalt süvenemata tundub.”
“Praegu on muidugi selline üksteise katsetamise aeg ja eks me õpime koos, kuidas tundides tegutseda, milliseid kokkuleppeid kehtestada ja määnseid nõusolekuid sõnastada,” paljastab Õnne Tõste. “Mõnel üksikul korral on tulnud ette paarilise näpistamist ja ühel korral hammustas üks saadik teisel säärest vere välja. Selliseid kiuslikke ja nii teist kui ka ennast kahjustavaid tegevusi me muidugi ei soosi, aga kui need juhtuvad, toovad need esile olulised teemad, mille üle arutada – sedasi õpime ennast ja teisi paremini tundma. Hammustamise juhtumi puhul selgus lõpuks, et tegu polnudki tahtlikult pahatahtliku teoga: hammustajal olid kannatanu suhtes sügavad, kuid allasurutud tunded, mida ta muul moel väljendada ei osanud. Me kõik ehmusime tohutult – sel hetkel oli elu ikka täie võimsusega kohal! Kogusin kohe kogu grupi sotsiaalsele normile mittevastava käitumise kahe ohvri – lähtume tantsuõppes juhtmõttest, et haiget saaja ja haiget tegija on mõlemad ohvrid – ümber tihedasse itkulauluringi ja nutsime sellest loomalikust toorusest tekkinud vapustuse mõjul moraalipaanikas täiest hingest üle kümne minuti. Me kõik tervenesime kogetud valust. Hiljem selgusid vestlusringis nii tõde kui ka lahendus: säärt märgistanud saadik tunnistas oma sümpaatiat teise erakonna esindaja suhtes, keda ta näksanud oli, ja kutsus ta riigikogu kohvikusse kohtingule. Kes teab?! Äkki on meil juba aasta pärast esimene opositsiooni- ja koalitsioonisaadiku ühisbeebi,” muheleb Õnne Tõste
