2023. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

2023. aasta rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

YANG Liping, Hiina
Tantsija, koreograaf

Tants – viis maailmaga suhtlemiseks

Kehakeel on inimeste intuitiivseim suhtlusviis. Vastsündinuna loome oma käte ja jalgadega tantsusarnaseid žeste juba enne, kui oleme õppinud sõnu lausuma, ning sellest “lihtsakoelisest keelest” sünnib tants.

Asju, mis inimesi tantsima panevad, on palju. Minu vanaema rääkis mulle kord, et tants on viis tänada päikest selle eest, et ta toob meie ellu soojust ja valgust.

Kui saak on hea, tantsime rõõmsa südamega põllul, et väljendada oma tänulikkust maale. Kui oleme armunud, siis tantsime oma kallima kiindumuse võitmiseks paabulinnuna, kes lööb lahti oma sabasuled. Isegi haigena kasutame salapäraseid tantsurituaale, et peletada haiguse deemoneid.

Minu maailmas on tants alates varajasest lapsepõlvest elu ja eksistentsiga tihedalt põimunud. See on alati olnud võti, mis annab inimesele võimaluse suhelda looduse ja kõigi elusolenditega. Minu kodulinnas on ütlus: “Kui sul on jalad, kuid sa ei oska tantsida, siis oled elanud asjata.” Tants on looduse ja eluga tihedalt seotud. Minu arvates on tants looduse ja eluga üks – see on tantsu tõeline olemus.

Mõned inimesed tulevad siia maailma, et jätkata perekonnaliini, mõned selleks, et elu nautida, mõned kogemusi otsima. Mina olen elu vaatleja. Ma tulin vaatama, kuidas lill õitseb ja närbub, kuidas pilved hõljuvad ja kastepiisad veelduvad …

Seetõttu pärineb kogu minu loominguline inspiratsioon loodusest ja elust: kuuvalguse särast, paabulinnu sulestiku ilust, liblika kookonist väljumisest, kiili libisemisest veepinnal, rööviku vingerdamisest, sipelgate rivi moodustamisest …

Aastaid tagasi seisin publiku ees ning tantsisin esimest enda loodud koreograafiat – paabulinnutantsu “Paabulinnu hing”. Paabulinnud, kes eksisteerivad endiselt, sümboliseerivad pühadust ja esindavad idamaist ilu. Nende välimus sarnaneb fööniksiga ning nende poos on võrreldav draakoniga. Tantsimise ajal sain aru, milline on paabulinnu hing.

Inimkonna tantsukultuur on külluslik ja evib ühiseid tunnusjooni. Tantsu olemuse avastame, kui vaatleme loodust, elu ja kõiki meid ümbritsevaid elusolendeid. Ka minu rahval on rikkalik tantsukultuur, mille pärandit ma kirglikult edasi kannan. See toidab meie vaimu ja keha ning annab meile võime suhelda maailmaga. Olen kokku kogunud ja lavale toonud mõned lihtsad traditsioonilised tantsud, näiteks “Yunnani mulje”, “Tiibeti mõistatus”, “Pingtani mulje” ja paljud teised. Esivanemad on meile edasi andnud tantsud, mis pärinevad maaemalt ning mille säilitamiseks ja maailmale tutvustamiseks peame pingutama.

Kui need tööd lavale jõudsid, olid inimesed nende kaasahaaravast ilust ja kultuurilisest tähendusrikkusest sügavalt võlutud. Tantsijana olen aastakümnete jooksul jätkanud piiritult laia tantsuvaldkonna uurimist ning mind on kutsutud rahvusvahelistele lavadele looma eksperimentaalseid kaasaegseid teoseid, nagu “Piiramisrõngas – täielik lugu hüvastijätust minu konkubiiniga” ja “Kevadine riitus”.

Minu kunst ammutab inspiratsiooni minu kodulinna loodusest, minu isiklikest elukogemustest ja Idamaade ürgsest tsivilisatsioonist, mis on maailmatsivilisatsiooni lahutamatu osa, pakkudes mitmekesisust, rikkust ja – ennekõike – inspiratsiooni.

Õppimine looduselt ning inimese ja universumi ühtsus on Idamaade filosoofia, tarkuse ja esteetika aluseks. Need õpetused on ka minu kunsti vaimne tuum. Inimestena peaksime austama loodust, õppima looduselt ja harmoneeruma loodusega, nagu maa, mäed ja taevas.

Tantsijad ja koreograafid peavad veelgi tähelepanelikumalt kuulama maailma rõõme ja muresid ning kasutama tantsu selleks, et põimida tervikuks dialoog, mis on kestnud meie, looduse ja elu vahel tuhandeid aastaid.

Ma ei soovi üksnes jätkata meie tantsukultuuri jagamist maailmaga, vaid loodan kutsuda kõiki maailma tantsijaid ning neid, kes armastavad tantsu ja kes tahaksid oma emotsioone tantsu kaudu väljendada, ühiselt tantsima, et edastada meie armastus ja kiitus taevale ja maale.

Elu ei lõpe kunagi ja tants ei peatu eal.

Bai rahvusest Yang Liping on pärit Dalist Yunnani provintsist. Ta on esmaklassiline tantsija ja Hiina tantsijate assotsiatsiooni aseesimees.

Yang, kes armastas tantsu juba varases lapsepõlves, ei ole läbinud ametlikku tantsukoolitust, kuid hämmastava loomuliku andekuse tõttu on temast saanud Hiinas ainulaadne ja silmapaistev tantsija. Üleriigilise kuulsuse saavutas ta 1986. aastal elegantse ja unenäolise tantsulavastusega “Paabulinnu hing”. Yangi tuntuimad koreograafiad on lisaks eelmainitule “Kuuvalgus”, “Kaks puud”, “Paabulinnu armastus” jpt.

Ta on kuulsate tantsulavastuste “Dünaamiline Yunnan”, “Tiibeti müsteerium”, “Shangri-La kajad”, “Paabulind” ja “Paabulinnu talv” lavastaja, koreograaf ja tantsija ning tantsulavastuste “Piiramisrõngas”, “Dünaamiline Huangshan”, “Dünaamiline Piangtan”, “Kevadine riitus” ja “Apeng & Jinhua” lavastaja.

Yang Liping otsib pidevalt uusi tantsu esitamise viise. Püüdes kohandada tantsu digitaalajastusse, on ta viimastel aastatel lavastanud kolm Hiina sodiaagimärkidest inspireeritud tantsufilmi: “Kevadine härg”, “Tormav tiiger” ning “Kuujänes ja Chang’e”.

Yang Liping on võitnud oma lavastustega hulgaliselt auhindu nii Hiinas kui Jaapanis. 2011. aastal osales Yang Liping Hiina ilu esindajana ajakirja People’i reklaamis, mis läks eetrisse New Yorgi Times Square’il. Mitmekülgselt andekana on ta kirjutanud ja lavastanud ka filmi “Päikeselind”, kus ta ise ka mängis ning mis võitis Montreali rahvusvahelise filmifestivali peažürii auhinna.

Tõlge eesti keelde: Eesti Teatri Agentuur
Hiina keeles kirjutatud läkitus on tõlgitud eesti keelde inglise keele kaudu.