26. aprillil arutleti Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu eestvõttel tantsuõpetaja erialase arengu toetamise üle. Kokkusaamise ajend oli tantsuõpetaja 4. taseme taotlemisega tekkinud küsimused.
Teatavasti uuendati 2024. aastal kutsestandardit ja lisandus tantsuspetsialisti 4. tase, mis on oluline tantsuõpetajate järelkasvu tagamiseks – noortele, kellel on potentsiaali ja kes saaksid mentori käe all alustada ning end edasi arendada. Kas ja kuidas tantsustuudiote/koolide/ringide jt (edaspidi vaid tantsustuudio) juhid neid toetavad? Kuidas toetada juhte ja seeläbi alustavaid tantsuõpetajaid?
Vestlusringi olid kutsutud kutse- ja hindamiskomisjoni liikmed ning tantsustuudiote juhid üle Eesti.
Rõõm on tõdeda, et nii mitmeski tantsukoolis tegeletakse õpetajate järelkasvuga sisuliselt, koolitatakse näiteks tunni ülesehituse, tagasisidestamise ja vigastuste ennetamise vallas. Lisaks käivad alustavad õpetajad teiste tunde vaatamas ja kogenud õpetajad külastavad nende tunde. Kas see on piisav ja kas seda saavad kõik stuudiod endale võimaldada?
Puudu on ajast ja rahast. Mentoriks olemine on lisatöö ja see peab olema tasustatud. Kui suunata alustavad õpetajad (suures osas tunnitasulised) koolitustele, jäävad nad töötasust ilma.
Mõttemängudena koorusid välja ideed, mida peab edasi arendama ja teostama: koolitada üksikisiku asemel kogu stuudiot vajalikel teemadel; luua programm, mille kaudu toetatakse mentoreid, sest ka mentor vajab nõu ja abi. Vaja on töötada välja mentorsüsteem.
Kutse väärtustab haridust ja õpetajat. Enamik tantsuõpetajaid ei tule aga TÜ Viljandi kultuuriakadeemiast või TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist. Kutse saamine ja õpetajate ühtsed väärtused, oskused ja teadmised korrastaksid nn turgu.
Foto: heli Lindepuu
