Töötoas ehitame endale mehhaanilised tehispartnerid ning uurime võimalusi nende lavaliseks rakendamiseks. „Proteesi“ tehniline printsiip hakkab vahetult mõjutama selle kasutaja füüsilisi liigutusi. Mehhaanika ja inimkeha võrdses dialoogis sünnivad unikaalsed liikumismustrid. Valmistatud objektide poolt tekitatavad helid aitavad rütmistada tegevusi ja sünkroniseerida liigutusi. Ehitamisel kasutame laialt levinud meetodit, mida tuntakse nime all brikolaaž – liitobjektide valmistamine juhuslikest esemetest ja materjalidest. Eesti keeles meisterdamisena tuntud protsess ei eelda varasemaid sarnaseid kogemusi ega spetsiifilisi teadmisi. Tehnilise printsiibi järgi masinana kvalifitseeruvaid seadmeid  võib lihtsustatult defineerida liikuvaid detaile sisaldavate liitobjektidena. Igapäevases tegevuses kasutatavate esemete ühendamist nimetab selle autor ka TTT meetodiks (teibi, tati ja traadiga ühendamine). Seda teostav brikolöör ehk meisterdaja kasutab esemetes ühendamispotentsiaali tuvastamiseks isiklikku argiloogikat. Urbanistlikus keskkonnas elades omame me selleks piisavat tehnilist kompetentsi ehk materiaalset harjumust. 

Juhuslikest esemetest mehhaaniliste liitobjektide meisterdamist ja lavalist kasutust uuris töötoa juhendaja Erik Alalooga oma 2023. aastal EMTA teatrikunsti erialal kaitstud doktoritöös „Meisterdamise süsteemse meetodi väljatöötamine objektiteatrile“. Seda meetodit on ta rakendanud nii lavastuste loomisel kui ka töötubades Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, Helsingi Teatriakadeemias, Varssavi Aleksander Zelwerowicz´i Rahvusliku Draamakunsti Akadeemia Bialystoki osakonnas. 

REGISTREERUMINE   T ö ö t o a h i n d : 45 eurot 2 päeva 

Töötoa toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Tantsu Agentuur – aitäh!

Kohtumiseni RUUMis!

Läbiviija Erik Alalooga. Erik on Tallinnas elav doktorikraadiga visuaalkunstnik, esitaja, lavastaja, helikunstnik, õpetaja ning kultuurikorraldaja. Ta on peamiselt tuntud analoogtehnoloogiliste lahenduste poolest oma kunstiteostes. Alates 2005. aastast on ta oma loomingulise fookuspunkti asetanud inimese ja masina vahelise füüsilise suhte uurimisele. Alustanud interaktiivsete mehhaaniliste objektide konstrueerimisega on ta liikunud keerukamate suhteskeemide suunas. Alates 2009. aastast hakkas ta objekte ühendama süsteemideks, millega suhestumine eeldas publikult omavahelist koordineeritud koostööd. Taoliste performance´ite ja näituste sari kandis koondpealkirja „Kinemaatiline Müsteerium“. Alates 2011. aastast on uuringute alusmõisteks “tehnoloogiline performance”, mis asetab masina lavastustervikus subjekti staatusesse. Lavaliste suhete alusstruktuur baseerub tehnoloogia siserütmidel ning masinate tehnilistel karakteritel. See avaldub nii inimese ja masina suhetes, kui ka interaktiivse heli- ja valgusruumi loomises. „Odüsseuse Vibu“, „Läbipõletajad“, „Materjali vastupanu“ ning „Spiraalmüsteerium“ võib käsitleda postdramaatilise teatrina. „Materjali vastupanu“ pälvis 2012. Aasta Eesti Sõltumatu Tantsu aastapreemia „aasta tegija“ kategoorias. 

Alates aastast 2014 tegutseb heliperformance´ikunstnikuna sooloformaadis. Ka siin leiab kasutust aastatega tekkinud vilumus analoogtehnoloogiaga ümberkäimisel. Helimustrite tekitamiseks konstrueerib ta ise mehhaanilisi masinaid, heliinstrumente ning kasutab ka erinevaid materjale. Tekkinud helide kogumit töödeldakse vähesel määral ka elektrooniliselt. Erik Alalooga on esinenud näituste ja performance´ite ning eksperimentaalkontsertidega Eestis, Põhja- ja Baltimaades, Saksamaal, Portugalis, Tšehhis, Venemaal, Šveitsis, Austrias, Prantsusmaal, USA-s, Austraalias.

Sündnud 1974. aastal Tallinnas on Erik Alalooga lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala bakalaureuse ning interdistsiplinaarsete kunstide (IDK) eriala magistrikraadiga. 2023. aastal kaitses ta doktorikraadi Eesti Muusika ja Teatriakadeemias teatrikunsti erialal. Ajavahemikul 2006 – 2010 töötas EKA-s IDK õppetooli dotsendina ning 2010 – 2013 tegevuskunstide (TK) õppetooli juhatajana. Tema asutatud ja juhitud EKA TK õppetooli õppeprogramm keskendus erinevate postdramaatilise teatri nähtustega eksperimenteerimisele. Lisaks Eesti Kunstiakadeemiale on juhendanud kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning Põhja- ja Baltimaade kunstikoole ühendavas DAMA koostöövõrgustikus. Aastatel 2020 – 2023 töötas Alalooga EKA skulptuuri stuudio juhtajana. 2023. aastal omistati talle Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia.