Tantsufestival Sabatants tuleb põneva programmiga – Ingerimaast Norrani, Saaremaalt Leeduni

Tantsufestival Sabatants täidab 1.–3. mail Tallinna Toompea 3 maja elava rahvamuusika ja tantsijatega. Tänavu toimub festival juba 13. korda.

Sabatants on traditsioonilise tantsu festival, kus saab elava muusika saatel tantsida, nagu külapeol muiste. Olemuselt on Sabatants osalusfestival, pakkudes avastamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele, nii algajatele kui ka edasijõudnud tantsijatele. Programmi kuuluvad seminarid, õpitoad ja õhtused tantsuklubid, kus parimate pillimeeste saatel kinnistada päeva jooksul õpitut, rakendada varem kogutud oskusi või teha päris esimesi tantsusamme.

Seekordsed peaesinejad on Norra muusikud Kenneth Lien (parmupill ja hardangeri viiul), Åsmund Arnesen Farstad (hardangeri viiul) ning laulja ja tantsuõpetaja Signe Dorthea Krohn Gjessing, kes tutvustavad Norra vanu tantsutraditsioone õpitoas, tantsuklubis ja seminaril.

Ükski Sabatantsu festival ei möödu ilma külalisteta Lätist ja Leedust. Külla tuleb ansambel Brička, mille keskmes on eriline ieviņase lõõtspill, mis on nime saanud Läti pillimeistri August Ieviņši järgi. Ieviņase lõõtspilli mängijaid kuuleb ka õhtuses tantsuklubis. Leedust on külas rahvamuusika populariseerija ja õpetaja, libliklõõtsamängija Vilius Marma. Erinevat tüüpi lõõtspillide plejaadi täiendavad meie oma palavalt armastatud muusikud, Vabariigi pillimehe tiitli omanikud Juhan Uppin ja Kert Krüsban Teppo-tüüpi lõõtspillidel.

Festivali programmis on olulisel kohal ka hõimurahvaste tantsupärand. Sel aastal õpime Juha-Matti Aroneni käe all ingerisoome tantse ning külla tuleb ansambel Röntyskä. Ees ootab põnev ajarännak 20. sajandi algusesse, kui külatraditsioonidega segunesid uued seltskonnatantsud. Lauri Õunapuu juhatusel proovime, kas on võimalik tantsida neid, hiljem eesti rahvatantsudeks saanud tantse sajandivanuste grammofonisalvestuste järgi.

Sörvemaa Sörmitsejad on taaselustanud arhiiviriiulitele kogutud kohalikke tantsuteadmisi ja nende juhatusel süüvime Saaremaa tantsudesse. Möödunud festivali teemaks olnud rannarootsi tantse saab tantsida ka sel aastal. Talharpal ehk hiiu kandlel mängivad Vormsi tantse Liisa Koemets ja Sänni Noormets. Pakri tantsulugudega kostitab Jaan Sarv. Seminaril arutlevad kultuurikatkestuse järgsel ajal tantsude taaselustamine üle Sille Kapper-Tiisler, Laura Naagel, Yngve Rosenblad, vestlust juhib Leanne Barbo.

Kellel on tekkinud küsimus, mis see sabatants õigupoolest on, tasub seada sammud voor-, sõõr- ja sabatantsude õpituppa, mida juhendab Kristiina Siig. Edasijõudnud tantsijad on oodatud kahtepidi pöörlemise õpituppa, mida viib läbi Leanne Barbo. Selleks, et kaasata kõige pisemad tantsu- ja pärimusmaailma juba maast madalast, on esmakordselt programmis Kreete Viira juhendamisel mängu- ja laulutoad väikelastele.

Sabatantsule jõuab Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu põhjal valminud näitus “Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem”, mille on koostanud Getter Lauk. Fotonäitus tutvustab erinevaid tantsimise kohti ja viise, nii vanemal ajal kui ka tänapäeval, ning selle meelelahutuslikke, rituaalseid ja maagilisi rolle.

Traditsiooni kohaselt avab festivali külakandlemängija Aivar Arak ning lisaks eelnimetatud esinejatele mängivad tantsuklubis Aia Rikka, Juuli Kõrre, Krista ja Raivo Sildoja, Tsõnõnõ3, Kirbla trio ning Eva Väljaots ja Robbie Sherratt. Kolm päeva elavat muusikat, tantsurõõmu ja unustamatuid elamusi – kohtume tantsupõrandal 1.–3. mail!

Festivali toetavad:
Eesti Kultuurkapital | Eesti Rahvakultuuri Keskus | Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

Vaata lähemalt:
www.sabatants.ee

facebook.com/sabatants

instagram.com/sabatants

Pressiteate koostas Natali Ponetajev

Jaga sotsiaalmeedias

Facebook
Twitter
Email
Print
Scroll to Top