Aasta kodanik 2014 on tantsupedagoog ja -õpetaja Ilma Adamson 26. november 2014

Kultuuriminister Urve Tiidus nimetas aasta kodanikuks 2014 tantsupedagoogi ja -õpetaja Ilma Adamsoni, kelle valis komisjon välja 26 kandidaadi seast.

Kodanikupäeva tähistamise tseremoonial andis minister täna Eesti Tervishoiu Muuseumis Ilma Adamsonile üle aasta kodaniku meene – Reti Saksa skulptuuri „Ühiskonna õis“. Tänavuse kodanikupäeva moto on „Liikumine tervendab maailma“, mis on pühendatud lõppevale liikumisaastale.

„Kultuuriministeerium on igal aastal suunanud avalikkuse tähelepanu mõnele valdkonnale oma ministeeriumi haldusalas, olgu selleks siis teater, film, kirjandus, sport või kultuuripärand. Sellel aastal tõsteti esile liikumisharrastus. Sellest lähtuvalt langes ka valik,“ ütles kultuuriminister Urve Tiidus. „Kui me räägime liikumisharrastusest, siis satume vaimusilmas jooksurajale, jõusaali või ujulasse. Harva kangastub tantsutrenn. Ometi teame, et see nõuab samuti distsipliini, pingutust. Panna rühm inimesi ühte sammu astuma nõuab tõsist harjutamist. Selle eest saab seista vaid tõeline entusiast ja tantsu üdini armastav inimene. Suur rõõm on kuulutada aasta kodanikuks 2014 pikaaegne tantsupedagoog ja -õpetaja Ilma Adamson. Tema töö noorte inimeste kasvatamisel ja vaba aja sisustamisel on tunnustust väärt. Proua Adamson on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsukultuuri edendamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. Tema tantsuarmastus  ja ärgas meel on eeskujuks kõigile,“ märkis Tiidus. 

Ilma Adamson on olnud noorte tantsupidudel üldjuht, 1993. aasta noorte tantsupeo pealavastaja ja kunstiline juht, üldtantsupidudel kuuel korral üldjuhi assistent ja piirkondlike tantsupidude lavastaja. Ta on tunnustatud erinevate rahvaste ja karaktertantsude õpetaja. Adamson koolitab Rahvakultuuri Keskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Tantsuagentuuri tantsujuhte. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentorina võib teda sageli kohata Eesti eri paigus läbi viimas treeningtunde nii noortele kui ka eakatele, tulevastele ja praegustele tantsuõpetajatele. 

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhime tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. Täna annavad ministrid tublidele kodanikele üle kodanikupäeva aumärgid, rahvadiplomaadi tunnustused ja kuulutatakse välja aasta kodanik. Samuti peetakse meeles kodanikujulguse aumärgi nominente. Selle aasta kodanikupäeval saab 90 uut kodanikku kätte kodakondsustunnistused. Homme autasustatakse Tartus kodanikupäeva esseekonkursi „Minu riik“ parimaid kirjutajaid. Lisaks korraldavad maakondlikud arenduskeskused üle Eesti vabakonna tegemisi tutvustavaid üritusi Ühisnädala koondnimetuse all.

Aasta kodaniku tiitli on varem saanud:

2013 – „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ – Marju Kõivupuu
2012 – „Väärikalt läbi elu" – Krista Aru
2011 – „Kodanikuks kasvanud"  – Konstantin Vassiljev
2010 – „Tegus kodanik on riigi rikkus“ – Pieter Boerefijn
2009 – „Loovad inimesed, edukas riik“ – Erkki-Sven Tüür
2008 – „Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta“ – Rainer Nõlvak
2007 – „Eesti riik on minu üle uhke“ – Lagle Parek
2006 – „Heast pereisast algab riik“ – Andrus Veerpalu
2005 – „Lapsest sirgub kodanik“ – perekond Adamson
2004 – „Tugev pere, rõõmus rahvas“ –  Jüri Jaanson
2003 – „Eesti kodanik on Euroopa kodanik“ – Lennart Meri

Adamson: tantsu juures hoiab armastus selle vastu

Ilma Adamson ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tantsu juures on teda 62 aastat hoidnud armastus tantsu vastu.

Tantsu juurde jäämise eest on Adamson tänulik oma õpetajale. "Tema süstis mulle armastust tantsu vastu, temale olen tänu võlgu oma eriala eest ja selle eest, et ma tantsu juurde jäin," märkis Adamson.

Tantsu õpetamine on Adamsoni sõnul olnud raske, kuid väga huvitav töö. "Koolitada endale ise tantsijad ja töötada nendega, õpetada nendele kehakeelt, kuidas oma keha valitseda, kuni ta on oma kehaga sina peal. Kuna ta on kahe jalaga maa peal, siis ta suudab anda sinna juurde artistlikkust, elurõõmu, aitab oma keha ja ilme kaudu tuua välja tantsu sisu, ta on vaba, teda ei kammitse tantsureeglite ahelad, mis on treeningu juures jne," kirjeldas Adamson.

"Nii et töö on olnud mulle väga huvitav ja tantsijad on mulle väga palju tagasi andnud seda rõõmu ja ka mind rohkem tööle innustanud," lisas ta.

Tantsuloomine on tema sõnul olnud väga huvitav. "Kuna ma olen koolitanud endale tantsijad, kes on tehniliselt väga kõrgel tasemel, siis nemad omakorda muutuvad ka nagu loojaks, nad hakkavad loominguliselt mõtlema, ma näen nende liikumist ja siis mul on hea seda kõike ära kasutada. Nad innustavad mind looma," rääkis Adamson.

Kokku on Adamson loonud rohkem kui 90 tantsu. Viimane neist sündis alles sel sügisel ning tuleb lavale sel nädalal. Palju loomingust on aga läinud kaotsi kolimise ning selle tõttu, et tema karjääri algusaegadel ei saanud tantsusid videosse võtta.

Allikas: http://kultuur.err.ee/v/varia/49e78c37-e996-4f2b-a681-e164101f1eed

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: