Muljetavaldav nädal Haagis tantsukonverentsil

Sakala, 18. august 2006

Anu Sööt (TÜ VKA ja OMA Stuudio tantsuõpetaja).

Juuli algul võõrustas Hollandi tantsuteatri kodulinn Haag tuhandet inimest 26 riigist. Teiste seas said tihedast progammist osa viis eestlast.
Tegemist oli kümnenda rahvusvaheline konverentsiga Dance and the Child International Conference, mille osavõtjatest umbes 500 olid lapsed ja noored.
Lisaks õpitubadele ja esinemiste jälgimisele said eestlased Haagis tunnistajaks olla Guinnessi rekordile, kus 475 noort tantsis korraga puukingatantsu. Foto: Erakogu

Eestlased esimest korda daCil
Üks konverentsi 26 ametlikust osalejamaast oli seekord Eesti — teadaolevalt esimest korda daCi (Dance and the Child) kümneaastases ajaloos.
Eestlaste esindus oli üsna rohkearvuline, arvestades asjaolu, et varem ei ole sellest laste ja noorte tantsukunstile olulisest konverentsist siinmail kuulda olnud.

Ülitihe programm

Nädalast ülitihedat programmi ahmisid endasse eestlased Jane Miller, Ave Tuumalu, Helen Vaikre, Kristjan Kurm ja allakirjutanu. Meiega liitus kohapealne eestlane, Hollandis tantsu kohta doktoritööd kirjutav Äli Rääsk, kes jagas meiega igal vabal hetkel konverentsimuljeid ja tutvustas sealset tantsuelu.
Vabu hetki oli sel nädalal väga vähe.
Saabudes ja end registreerides saime konverentsi infomaterjalid. Nädala programm oli välja antud 190-leheküljelise tihedas trükis raamatuna. Nii täitis iga meie vaba hetke programmi lugemine, et midagi olulist maha ei magaks.
Mida siis pakuti? Kõik pakutav lähtus konverentsi seekordsest teemast «Värvilised meeled». Alateema oli «Liikumine, loomine, vaatlemine — kolm dimensiooni lastetantsus».
Kõikvõimalikud loengud, seminarid, loengdemonstratsioonid, meistriklassid, paneeldiskussioonid, esinemised ja ettekanded keskendusidki loovusele, meelte arendamisele.
Nii sai näiteks iga päev osaleda «Teekonnal pimedusse», et suletud silmadega liikudes kogeda mitmesuguseid kompimis-, haistmis- ja kuulmiselamusi.
Iga päev lähtus ühest teemast: «Noor artist», «Noor publik», «Noorte- ja kogukonnakultuur», «Tants koolis» ja «Tuleviku tantsuõpetaja».

Konverentsi küsimused ja väited

Korraldajad olid esile toonud põhiküsimused: «Kuidas lapsed end liikudes tajuvad?», «Kuidas lapsed end luues väljendavad?» ning «Kuidas lapsed vaadates tajuvad ümbritsevat maailma?».
Sõnastatud olid ka põhiväited: «Tants on kunst», «Tants on rõõm», «Tants on viis väljendada ennast ja oma tundeid», «Tants on kultuuriline ja poliitiline avaldus» ning «Tants annab igale lapsele maailmas koha ja ainuomase identiteedi».

Kohal olid oma ala tipud
Loengute, ettekannete ja meistriklasside korraldajad olid oma ala vaieldamatud tipud. Et konverents on alguse saanud 1978. aastal Kanadas, siis olid väga paljud lektorid Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.
Nimetamist väärib kindlasti Anne Green Gilbert, kes on loovtantsuõpetajate piibli, raamatu «Creative Dance» autor ning Ameerikas Seattle’is asuva Creative Dance Centeri looja ja arendaja.
Gilbert korraldas konverentsil meistriklasse, tutvustades ühtlasi oma uut raamatut «Brain-Compatible Dance Education».
Samuti sai osaleda Judith Marcuse, Ann Kipling Browni, Maria Spethi ja Jaqueline Smith-Austardi meistriklassides.
Põhiline valdkond oli juba nimetatud loovtants. Näha, kuulda ja kaasa teha sai tundides, kus kerkis palju küsimusi. Kuidas õpetada loovtantsu eri vanuses inimestele? Kuidas kasutada loovtantsu keeleõppimiseks ja kultuuride liitmiseks? Kuidas siduda seda matemaatika, geograafia ja emakeelega?
Lektoritena olid esindatud paljud Hollandi tantsuõpetajad ning üllatas nende väga hea tase. Mitmed hollandlased korraldasid meistriklasse džäss-, modern- ja afrotantsus, joogas, Pilateses, Labani süsteemile tuginevas improvisatsioonis ja muuski.

Hollandi tantsuelu
Hollandi tantsuelu on väga rikas, kõrge tasemega ja mitmepalgeline.
Süsteemse huviharidusena pakutakse tantsuõpet isegi väikestes asulates, samuti on see osaliselt võetud kooliprogrammi. Koolidesse saab tantsuorganisatsioonidelt tellida mitmesuguse pikkuse ja sisuga kursusi.
Selle loogiline jätk on kõrgkoolides antav professionaalne tantsuharidus. Hollandis (sama suure pindalaga kui Eesti!) on viis tantsukõrgkooli, millest üks asub Haagis. Neis täiendab end ka mitu eestlast.
Kui meil Eestis jätkub pärast tantsualase kõrghariduse omandamist aktiivne tantsijakarjäär üksnes vähestel, siis Hollandis on kooli lõpetanutel tänu rohketele tantsuteatritele väljund täiesti olemas.
Konverentsil saime näha Hollandi tantsuteatrite esinemist. Et festivalil osales üle 500 lapse ja noore, olid valitud just neile sobivad etendused.
Esimesel konverentsiõhtul nähtud hollandi laste tantsutruppide esitatu jättis samuti suu lahti. Laste ja noorte tants olid tehniliselt väga hea ja originaalne. Pealegi oli leitud väga laste- ja noortesõbralik liikumiskeel, nii et täiskasvanud vaataja ei pidanud kordagi piinlikkust tundma.

Linna olme
Haag on imeilus urbaniseerunud linnake, mille nautimiseks väga tiheda programmi tõttu kahjuks aega ei jäänud. 15-minutiliste pauside ajal tuli kiirustada uutesse loengupaikadesse ja see karussell käis kella üheksast hommikul kümneni õhtul.
Lõuna- ja õhtusöögipausidel kogunesid eestlased ühte loengupaika, kiriku aeda — ainsale muruplatsile, mille suutsime leida. Siis vahetasime kiiresti muljeid ning jagasime nähtu ja kuuldu kohta infot.
Hommiku- ja lõunasöök olid üllatus palju kogenud eestlastelegi. Söögiks anti 3-4 erineva täidisega saia, väike puuvili ja mahl. Nii uskumatu kui see ka polnud, said isegi lapsed ja noored tantsuinimeste konverentsil toituda ainult saiadest.
See-eest parandas eestlaste enesetunnet Haagi Kontserdimaja seinal olev uue peadirigendi Neeme Järvi pilt.

Järgmine konverents
Konverentsi lõpetas kogu maailmast kokku tulnud laste ja noorte esinemine. Lõputseremooniaks lavastati spetsiaalsed tantsunumbrid, mida harjutati terve nädala hommikustes proovides.
Ühtlasi saadi hakkama ajaloolise sündmuse, Guinnessi rekordiga: 475 noort tantsis korraga puukingatantsu.
Selline lastetantsu konverents peetakse iga kolme aasta tagant ja korraldajad soovivad, et see leiaks aset iga kord eri mandril. Lõputseremoonial tehti teatavaks järgmise konverentsi paik ja teema: daCi 2009 saab teoks Jamaical ja selle teema on «Paindlik kogukonnakultuur».
DaCi juhatus on väga huvitatud, et eestlased saaksid organisatsiooni liikmeks. Liituda võivad nii üksikisikud, stuudiod, trupid, koolid kui kõrgkoolid.
Enamik liikmesmaid on loonud oma maa daCi organisatsiooni ning seda on võimalik teha ka Eestil. Samuti võivad kõik siinsed tantsuõpetajad osaleda järgmistel konverentsidel nii üksikliikmena kui oma trupiga.
DaCi peakontori kodulehekülg asub aadressil http://education.uregina.ca/daci/ ning olen ka ise valmis jagama huvilistele infot nii Hollandi konverentsi kui liitumise ja osalemise kohta.
Tänan siinkohal konverentsil osalemist võimaldanud Viljandi Linnavalitsust, Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgruppi ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat.