põhikiri


EESTI TANTSUKUNSTI JA TANTSUHARIDUSE LIIT

P Õ H I K I R I 

1.     ÜLDSÄTTED 
1.1. Mittetulundusühing Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit (edaspidi Liit) on tantsuõpetajaid, koreograafe, tantsijaid ja tantsuvaldkonda panustajaid ühendav, kasumit mittetaotlev loomeliit.
1.2. Liit on asutatud 09.11.2002.a.

1.3. Liidu ametlik nimetus on:
1.3.1.     eesti keeles – Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, lühendatult ETTL
1.3.2.     inglise keeles -  Estonian Dance Art and Dance Education Union, lühendatult EDDU

1.4. Liidu tegevuse eesmärgiks on:
1.4.1.     tantsukunstialase ja tantsuharidusliku tegevuse koordineerimine ning arendamine;
1.4.2.     tantsualaste kontaktide edendamine;
1.4.3.     tantsuõpetajate ja tantsukunstnike eri- ja ametialaste huvide eest seismine;
1.4.4.     avalikkuse ja oma liikmete kaasamine tantsukunsti ja tantsuhariduse arendamisse Eestis;
1.4.5.     tantsu kui kunstiliigi erinevate vormide arengu ja tantsuhariduse uute innovaatiliste suundade toetamine;
1.4.6.     tantsukunstile kui kunstiliigile võrdväärse staatuse tagamine teiste kunstiliikide seas;
1.4.7.     tantsuõpetajate ja tantsukunstnike, sh vabakutseliste artistide loominguliste-, ametialaste-, palga-, sotsiaal- ja autoriõiguslike huvide kaitsmine;
1.4.8.     tantsukunsti arenguks mittelitsentseeritud mahus koolitustegevuse tagamine;
1.4.9.     tantsu- ja teiste kultuuriürituste korraldamine;
1.4.10. tantsukunsti tutvustava ja tantsuharidusega seonduva reklaami-, meedia- ja kirjastustegevusega tegelemine;
1.4.11. info vahetamine oma liikmete, meedia, avalikkuse, samalaadsete rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste institutsioonide vahel;

1.5. Liit on juriidiline isik oma pangaarve ja sümboolikaga.
1.6. Liidu asukoht on Tallinna linn.
1.7. Liidul on õigus omada varasid, ta võib sooritada tehinguid kodu- ja välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikutega, samuti riigiasutustega.
1.8. Liit võib vastavalt seadusele välja anda stipendiume ning tegeleda koolitustegevusega.
1.9. Liit on asutatud määramata tähtajaks.
 

2.   LIIDU TEGEVUS

2.1. Liit:
2.1.1.     esindab oma liikmete huve töölepingute, samuti loomingut ja haridust reglementeerivate ja kaitsvate seaduste ning teiste normatiivaktide väljatöötamisel ja rakendamisel;
2.1.2.     esindab vajadusel oma liikmeid autoriõiguslikes, loomingulistes, kutse-, töö- ja majandusalastes küsimustes;
2.1.3.     organiseerib oma liikmete erialast täiendamist;
2.1.4.     korraldab avalikke tantsu- ja kultuuriüritusi, tegeleb erialase info kogumise ja levitamisega;
2.1.5.     teeb koostööd teiste tantsu-, haridus- ja kultuurialaste organisatsioonidega ning ühendustega kodu- ja välismaal;
2.1.6.     koondab ja levitab tantsuhariduse alast teavet ning õppematerjale;
2.1.7.     teeb muid tegevusi ja toiminguid, mis on vajalikud Liidu eesmärkide täitmiseks.

2.2. Liidul on õigus oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks osaleda üritustel ja projektides, korraldada korjandusi ja heategevuslikke tuluõhtuid, luua arendusfonde.
2.3. Liidu vahendid moodustuvad liitumis- ja liikmemaksudest, toetustest, kingitustest ja pärandustest; fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest, etendustegevusest ning muudest allikatest vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.
2.4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, põhikirjast ja juhtimisorganite otsustest.
2.5. Liidus peetakse raamatupidamise arvestust ja makstakse makse riigi- ja kohaliku omavalistuse eelarvesse Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.

 

3.   LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liidu liikmeskond koosneb füüsilistest isikutest, kes tunnustavad käesolevas põhikirjas sätestatud Liidu eesmärke ja vastavad Liidu põhikirjas toodud nõuetele. Liidu volikogu võib välja anda auliikme staatust. Liidu liikmete ja -maksude arvestust korraldab Liidu juhatus.

3.2. Liidu liikmeteks võivad olla:
3.2.1.     isik, kes on/on olnud seotud tantsukunsti ja/või tantsuharidusega või huvitatud selle käekäigust;
3.2.2.     isik, kes aktiivselt osaleb/on osalenud tantsuelu kujundamisel ja arendamisel;
3.2.3.     sh üldsuse/avalikkuse poolt tunnustatud tantsija;
3.2.4.     sh üldsuse/avalikkuse poolt tunnustatud koreograaf;
3.2.5.     sh üldsuse/avalikkuse poolt tunnustatud tantsuõpetaja.

3.3. Liidu liikmeks astumisel tuleb esitada Liidu juhatusele kirjalik avaldus, mille juhatus vaatab läbi ühe kalendrikuu jooksul arvates avalduse saamisest.
3.4. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus lihthäälteenamusega. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

3.5. Liikmel on õigus:
3.5.1.     saada informatsiooni Liidu tegevusest;
3.5.2.     võtta osa Liidu üritustest;
3.5.3.     kasutada Liidu poolt sätestatud korras Liidu vara;
3.5.4.     valida ja olla valitud Liidu juhatusse või muudesse organitesse;
3.5.5.     esitada auliikme kandidaate;
3.5.6.     hääletada üldkoosolekul volikirja alusel puuduvate liikmete eest;
3.5.7.     teha ettepanekuid Liidu töö parandamiseks;
3.5.8.     võtta osa Liidu üldkoosolekutest.

3.6. Liige on kohustatud:
3.6.1.     täitma Liidu põhikirja;
3.6.2.     tasuma ettenähtud tähtaegadel liikmemaksu. Pikaajalise haiguse, tööta oleku vms põhjusel võib juhatus vabastada liikmemaksu tasumisest täielikult, osaliselt või teatud ajaks. Pensionile siirdunud liikmelt ja auliikmelt liikmemaksu ei võeta;
3.6.3.     hoiduma avaldustest ja tegudest, mis kahjustavad Liidu ja/või tema liikmete mainet.

3.7. Liidu auliikmeks võib olla Eesti kultuurile ja/või haridusele erilisi teeneid osutunud isik, samuti oma tegevusega Eesti tantsukunsti ja/või tantsuharidusse olulise jälje jätnud isik.
3.8. Auliikmeks nimetamisel on vajalik kandidaadi esitamine juhatusele Liidu kahe liikme poolt. Auliikmeks nimetamise otsustab volikogu salajasel hääletusel volikogu koosolekul osalejate 2/3 häälteenamusega.
3.9. Liige võib omal soovil Liidust välja astuda. Liidust väljaastumiseks tuleb esitada Liidu juhatusele vastavasisuline avaldus. Avaldus jõustub juhatuse otsuse märgitud kuupäeval kuid mitte hiljem kui 60 päeva avalduse esitamisest.

3.10. Liikme võib Liidust välja arvata Liidu juhatuse otsusega, kui:
3.10.1. ta on rikkunud Liidu põhikirja;
3.10.2. kahjustanud olulisel määral Liitu ja/või selle liikmeid;
3.10.3. ei ole tasunud liikmemaksu.
3.11. Liidust välja arvatavale liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest vähemalt kaks nädalat ette kirjalikult teatada. Liikmel on õigus esitada oma selgitused ja nõuda väljaarvamise otsustamist Liidu volikogu poolt.
3.12. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale ega muudele Liidu poolt oma liikmetele pakutavatele hüvedele.


4.   STRUKTUUR JA JUHTIMINE
4.1. Liidu juhtivad organid on üldkoosolek, volinike koosolek ja juhatus.


ÜLDKOOSOLEK

4.2. Liidu kõrgeim organ on üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
4.3. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Selle toimumise aja ja koha määrab juhatus, kes teatab liikmetele koosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt kaks (2) nädalat ette.
4.4. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest. Koosolek tuleb läbi viia hiljemalt kaks (2) nädalat pärast seda, kui nõudmine juhatusse jõuab.

4.5. Üldkoosolek:
4.5.1.     võtab vastu Liidu põhikirja ja teeb selles muudatusi;
4.5.2.     valib ja kutsub tagasi volinikud;
4.5.3.     valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed;
4.5.4.     annab hinnangu volinike tööle;
4.5.5.     annab hinnangu juhatuse liikmete tööle;
4.5.6.     vaatab läbi tegevus- ja finantsaruanded;
4.5.7.     otsustab liikmemaksu suuruse;
4.5.8.     valib revidendi;
4.5.9.     otsustab Liidu tegevuse lõpetamise või lliitumise;
4.5.10. arutab teisi Liidu tegevusi ja huvisid puudutavaid küsimusi;
4.5.11. otsustab muud seadusega ettenähtud küsimused, mis ei ole antud teiste organite pädevusse.

4.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata osalenud liikmete arvust, välja arvataud seaduses ettenähtud juhtudel. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud kõigile liikmetele, sealhulgas ka neile, kes üldkoosolekul ei osalenud või vormistasid eriarvamuse.
4.7. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud nõutav arv hääli, tuleb neljateistkümne (14) päeva pärast üldkoosolek uuesti kokku kutsuda. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, olenemata esindatud häälte arvust.
4.8. Otsused võetakse üldkoosolekul vastu lihthäälteenamusega. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest, välja arvatud seadusega ettenähtud juhul.
4.9. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga, või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

VOLINIKE KOOSOLEK

4.10. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid põhikirjas sätestatud ulatuses volinike koosolek (edaspidi nimetatud volikogu).

4.11. Volikogu:
4.11.1. kinnitab Liidu juhatuse poolt esitatud Liidu tegevusplaani ja eelarve;
4.11.2. otsustab Liidu tegevusi puudutavaid küsimusi, mis põhikirja või seadusega ei ole pandud üldkoosolekule või juhatusele;
4.11.3. otsustab Liidu juhatuse liikmete tasu määramise ja maksmise korra.

4.12.  Volikogus on seitse (7) kuni kaksteist (12) volinikku.
4.13.  Volikogu liikmed (volinikud) valitakse Liidu üldkoosolekul Liidu liikmete poolt esitatud kandidaatide seast vastavalt põhikirjas toodud korrale.
4.14.  Volikogu saab volituse üldkoosolekult ja need kehtivad kaks (2) aastat või kuni üldkoosoleku poolt tagasi kutsumiseni.
4.15.  Volikogu valib ja kinnitab volikogu esimehe. Volikogu tuleb kokku volikogu esimehe või teiste volinike kutsel vastavalt vajadusele. Volikogu on otsustusvõimeline, kui lisaks esimehele on kohal pooled volikogu liikmed. Volikogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja vormistatakse kirjalikult. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab volikogu esimehe hääl.

4.16. Volinik võib tagasi astuda enne volituste lõppemist, teatades sellest Volikogule vähemalt üks (1) kuu ette. Juhul, kui voliniku tagasiastumisega langeb volinike arv alla seitsme, teeb Volikogu esimees Juhatusele ettepaneku kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, et valida uus volinik.


JUHATUS

4.17. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tööd juhatus.
4.18. Juhatus vastutab üldkoosoleku ees Liidu tegevuse eest ning tegutseb põhikirja ja üldkoosoleku poolt kindlaks määratud volituste piires

4.19. Juhatus:
4.19.1. kutsub kokku üldkoosoleku, valmistab ette päevakorra ja arutamisele tulevad küsimused;
4.19.2. määrab Liidu töö jaoks vajalikud töötajad;
4.19.3. lahendab kõik Liidu tegevust puudutavad küsimused, mis ei kuulu üldkoosoleku ega volikogu pädevusse;
4.19.4. koostab ja kinnitab seaduses sätestatud korrad, mis on eelduseks Liidu tunnustamiseks loomeliiduna loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses.

4.20. Juhatusel on koos juhatuse esimehega kokku üks (1) kuni kolm (3) liiget. Kui juhatuses on enam kui üks liige, valib juhatus oma liikmete seast juhatuse esimehe, kes juhatab juhatuse koosolekuid.
4.21. Juhatuse koosolekud viiakse läbi juhatuse esimehe või teiste juhatuse liikmete kutsel vastavalt vajadusele. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui peale juhatuse esimehe on koos pooled juhatuse liikmed. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja vormistatakse kirjalikult. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab juhatuse esimehe hääl.
4.22. Juhatus saab volitused üldkoosolekult ja need kehtivad kaks aastat või kuni tagasi kutsumiseni üldkoosoleku poolt.
4.23. Liidusisese kommunikatsiooni korraldamise eest vastutab juhatuse esimees.
 
5.   ARUANDLUS JA KONTROLL

5.1. Liidu finants- ja aruandlusaasta algab iga kalendriaasta 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2. Juhatus esitab üldkoosolekule majandusaasta aruande vähemalt neliteist (14) päeva enne üldkoosoleku toimumist.

6.   ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LIKVIDEERIMINE

6.1. Liidu ühinemine, jagunemine või likvideerimine viiakse läbi üldkoosoleku otsuse põhjal või muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
6.2. Liidu ühinemisel või jagunemisel määrab üldkoosolek ühinemise või jagunemise põhimõtted, korra, tingimused ja tähtaja. Liidu õigused lähevad üle õigusjärglasele.
6.3. Liidu tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest.
6.4. Liidu likvideerimise korral valib üldkoosolek vähemalt kolme(3)liikmelise likvideerimiskomisjoni, määrab kindlaks komisjoni asukoha, selle volitused, likvideerimise korra ja kreeditoride poolt pretensioonide esitamise tähtaja.
6.5. Likvideerimiskomisjon võtab juhatuselt üle asjaajamise, kutsub kokku kõik Liidu kreeditorid, realiseerib vara ja asub läbirääkimistesse kolmandate isikute moodustatud üldkoosoleku poolt antud juhtnööride kohaselt.
6.6. Liidu tegevus loetakse lõppenuks likvideerimiskomisjoni otsusega, mis esitatakse üldkoosolekule. Kui pärast kreeditoride kõigi nõuete rahuldamist jääb Liidul vara järele, läheb Liidu vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu valdusesse.
6.7. Liidu ühinemise, jagunemise või likvideerimisega seotud vaidlused lahendab kohus või vahekohus poolte kokkuleppel, likvideerimise korral - pärast lõpparuande kinnitamist üldkoosoleku poolt.